Ajalugu

Kivilõppe laagriplats ehk endise nimega RÄBI PÕNT, mille ajalugu ulatub aastatesse 1930..1940, kui seal tegutses kohalik Ratsakaitseliit (tänapäeval Kaitseliit), mille eestvedajateks olid Kivilõppe kohalikud elanikud Paul Püvi, Jaak Kallas, Märt Müür ja Juhan Kadak. Peale II maailmasõda ja nende meeste küüditamist ei kasutatud platsi paarkümmend aastat. Alles 60ndate keskpaiku plats taastati noorsoolaagri ürituse (1 000...1 200 inimest) tarbeks ning sellest ajast alates peeti laagriplatsil iga-aastaseid noorte TPL (Töö ja Puhke Laagri) ja EÕM (Eesti Õpilasmalev) maakonna kokkutulekuid. Väga populaarsed olid seal ka keskkoolilõpetajate ja asutuste suvepäevad, suguvõsa kokkutulekud, traditsioonilised Vambola kolhoosi jaanipäevad ning eriti Võrtsjärve suvemängud, millal olid põllud autosi täis. Üritustel käidi ka teiselt poolt järve paatidega või siis spetsiaalselt puhkeala kasutajate tarbeks loodud bussiliiniga. Rannas oli avatud kiosk, kus müüdi nii toidukraami kui ka jooke. Asutuste suvepäevadele telliti toitlustamine Mustla sööklast, kust toodi kohale suured katlad ja toit valmistati kohapeal. Rannaplatsil olid võrkpalliväljakud, jooksurada koos kaugushüppekastiga, tribüün/lava ja lõkkeplats.